Odinismi väärtussüsteem

Elujaatava religioonina ei tunnista odinism patukahetsust. Andestuse ja lunastuse poole püüdlemise asemel on põhirõhk aul ja inimese väärikusel. Odinist ei otsi andestust. Ta teeb oma vigadest järeldused ning õpib neist. Sõdalaseetikast lähtuvalt põhineb odinismi väärtussüsteem süü ja patu asemel aul ja häbil, mille kohaselt on kõrgeimaks hüveks au ja avalik lugupidamine. Laitmatu maine tähendab odinisti jaoks kõike. Ülimaks vooruseks on julgus, suurimaks hirmuks aga kaaslaste põlgus. Odinismi väärtussüsteem põhineb Edda'st, eriti aga Hávamál'ist ja Sigrdrífumál'ist tulenevatel üheksal voorusel:

1. Julgus
2. Tõde
3. Au
4. Truudus
5. Distsipliin
6. Külalislahkus
7. Iseseisvus
8. Töökus
9. Visadus

Julgus

Julgus, nii vaimne kui füüsiline, seisneb eelkõige kindlalt nende asjade eest seismises, millesse usutakse, mida peetakse õigeks ja õiglaseks. Ka siis, kui need ei kattu levinud arusaamade ja arvamustega. 

Tõde

Tõe mõiste on võimas ja tuletab meelde, et me peame rääkima sellest, mida tunneme tõena, mitte sellest, mida me arvame, et teised kuulda tahavad. Hávamál ütleb: "Anna ainult tõotusi, mida kavatsed täita. Pahatahtlik on tõotuse hunt sõnamurdjate suhtes."

Au

Maine, teod ja sõnad elavad füüsilisest kehast palju kauem. Õilsa inimese jaoks on auväärne surm parem häbiväärsest elust. Auväärset inimest mäletatakse veel pikalt peale tema surma.

Truudus
Truuduse mõiste hõlmab lojaalsust oma usule, abikaasale, sugulastele ja kogukonnale. Truudusevanne on püha leping ja selle murdmine häbiväärne ning autu. Sealjuures on oluline mõista, et üheksa voorust on kõik omavahel seotud – kui ei järgita ühte, võib tekkida probleeme teiste järgimisega.

Distsipliin
Distsipliin hõlmab oma tahte rakendamist au ja muude vooruste kaitsmiseks. Distsipliin seisneb võimes näidata oma julgust, truudust ja enesekindlust isiklike väljakutsetega silmitsi seistes. Tänapäeva ühiskonnas ei ole alati lihtne olla eetiline ja õiglane inimene – see nõuab teatud määral tööd enesega ja tugevat vaimset distsipliini.

Külalislahkus
Külalislahkus on midagi enamat kui lihtsalt külalisele ukse avamine. See seisneb teiste austusega kohtlemises ja kogukonna liikmeks olemises. Meie esivanemate jaoks ei olnud külalislahkus lihtsalt viisakuse, vaid sageli ellujäämise küsimus. Külalislahkus ei tähenda mitte ainult toidu ja peavarju, vaid ka seltskonna ja turvalisuse pakkumist. 

Iseseisvus
Iseseisvus on voorus, mis seisneb oma keha ja vaimu eest hoolitsemises. Areng kogukonna osana eeldab järjepidevat iseenese arendamist. 

Töökus
Kes ei tööta, see ei söö. Töösse tuleb alati tõsiselt suhtuda, andes endast maksimumi võimalikult täiusliku tulemuse saavutamiseks. Keha ja vaimu pidevalt töös hoidmine tagab heas vormis püsimise ning pakub rõõmu saavutuste üle. 

Visadus
Keskpärane olla võib igaüks. Oma potentsiaali täielikult ära kasutamine eeldab suurt visadust. See tähendab mitte ainult suutlikkust lüüasaamistega silmitsi seista, vaid ka oma vigadest ning halbadest valikutest õppimist ja arenemist. Võimalikele takistustele vaatamata tuleb alati jätkata edasiliikumist.